Teisipäev, 21. juuli 2026 Võrumaa Teataja

Võrumaa Teataja 21. juuli lehenumber vaatab seekord otsa küsimustele, mis puudutavad korraga nii meie julgeolekut, haridust, kogukondade tulevikku kui ka päris igapäevast elu. Lehe esiküljel võetakse vaatluse alla Reedo linnaku praegune olukord. Viimastel nädalatel levinud kuuldused liitlassõdurite lahkumisest on tekitanud Võrumaal omajagu küsimusi ning lehes selgitatakse, kas linnak on tõesti tühjaks jäänud, milline tegevus seal praegu jätkub ja mida on teada järgmise suurema üksuse saabumisest. Teema ei puuduta üksnes riigikaitset, sest liitlaste väiksem kohalolu on märgatav ka Võru linnapildis ning mõjutanud ettevõtteid, kelle igapäevase klientuuri hulka on sõdurid viimastel aastatel kuulunud.

Julgeoleku ja usalduse küsimus jätkub ka arvamuskülgedel. Juhtkiri vaatleb piiriäärse piirkonna tunnetust olukorras, kus varem tavapärane liitlaste nähtav kohalolu on jäänud tagasihoidlikumaks. Vaikus ei tähenda tingimata ohtu, kuid poolik teave ja vastuseta küsimused loovad pinnase kuulujuttudele. Lehes arutletakse, miks ei piisa julgeolekutunde hoidmiseks ainult relvadest ja taristust, vaid vaja on ka selget suhtlust ning inimeste teadmist, mis nende ümber tegelikult toimub. Samal arvamusküljel põimuvad sport, riigikaitse, rahvusvaheline õigus ja lähenev taasiseseisvumise aastapäev, pakkudes lugejale tavapärasest teravamat ning laiemat vaadet ühiskonnas toimuvale.

Olulisel kohal on seekord noorte haridustee. Kuigi põhikoolijärgse õppe põhivastuvõtt on lõppenud, ei ole kaugeltki kõik valikud veel tehtud. Võrumaa koolides leidub jätkuvastuvõtuks üle saja vaba õppekoha ning lehes vaadatakse, miks osa kohti täitmata jäi, millised võimalused on veel koolita noortel ja mida tähendab sellest aastast rakenduv edasiõppimise kohustus. See on vajalik lugemine nii noortele kui ka lapsevanematele, sest esialgu suletuna tundunud uksed võivad olla endiselt avatud ning sobiv õppekoht võib leiduda ka pärast põhivastuvõttu.

Kogukonnaelu rubriik näitab, kuidas väikeste paikade areng sünnib sageli kohalike inimeste enda tahtest ja järjekindlusest. Kääpal said malevlased käed külge panna võrkpalliplatsi korrastamisele ning anda populaarsele sportimispaigale uue ilme. Lasval on aga valmis saanud kaasava eelarve rahvahääletuse võitnud madalseiklusrada. Kuigi pidulik avamine lükkus kevadest augustisse, võtsid kohalikud uue raja kasutusele kohe pärast ehitustööde lõppu. Loost saab teada, kuidas kogukonna valitud idee teoks sai, kellele rada mõeldud on ning milliseid uusi võimalusi soovitakse piirkonda tulevikus veel juurde luua.

Lehes tutvustatakse ka Võru linna kavandatavat põlvkondi ühendavat kogukonnakeskust. Jüri tänav 42 hoonesse planeeritava keskuse jaoks käidi ideid kogumas Tartus, Tallinnas, Haapsalus ja Soomes. Nähtud lahendused ulatusid eakate iseseisvust toetavast elukeskkonnast parandustöökodade, kogukonnaaedade, noortele mõeldud turvaliste kohtumispaikade ning kõigile avatud naabruskonnamajadeni. Lugu ei piirdu pelgalt õppereisi kirjeldusega, vaid avab mõtteviisi, kuidas üks ühine maja võiks tuua kokku noored, eakad, pered, vabatahtlikud ja erinevad ühendused.

Põhjalikus persooniloos räägib Võru notar Inga Anipai pärimisest, testamentidest ja tööst, mis saadab kohalikke peresid läbi mitme põlvkonna. Peagi 30 aasta tööjuubelit tähistav Anipai on praegu Võru piirkonna ainus notar. Ta selgitab, miks inimesed tunnevad testamentide vastu varasemast rohkem huvi, millised küsimused neid notaribüroosse toovad ning miks võib väiksemas piirkonnas õigusteenuse kättesaadavus tulevikus muutuda üha suuremaks murekohaks. Samal ajal avaneb loos ka inimene ameti taga – kodukohatunne, side Rõugega ja põhjused, miks pealinna võimalused ei ole teda Võrumaalt ära meelitanud.

Suviselt praktilise teemana tuletab leht meelde, et küttepuudele tuleb mõelda enne külmade saabumist. Vaadatakse praeguseid hindu, märja ja kuiva puidu erinevust ning seda, millal tasub puud osta järgmisteks talvedeks. Juttu tuleb ka puude õigesti kuivatamisest ja riita ladumisest, sest läbimõtlemata hoiustamine võib hea hinnaga tehtud ostu kasu kiiresti vähendada. Samalt leheküljelt leiab sooja kogukonnaloo Vana-Vastseliina raamatukoguhoidjast Tiiu Pihlast, kelle 61 aastat kestnud tööpanus on jätnud sügava jälje nii raamatukogu ajalukku kui ka mitme põlvkonna lugejate mälestustesse.

Kodukoha ilu ja hoolimise teema jõuab lugejani konkursi „Eesti kaunis kodu 2026” kaudu. Tänavu esitati Võru maakonnast konkursile koduaedu, talusid, kortermaja ümbrus ning kogukonna jõul taastatud kirik. Lehes tutvustatakse paiku, kus ilu ei tähenda ainult lilli ja korrastatud murupinda, vaid aastatepikkust tööd, peretraditsioonide hoidmist, vana talukoha uut elu ning kohalike inimeste ühist pingutust. Erilise tähelepanu all on Miikse Ristija Johannese kirik, mille taastamine näitab, mida võib saavutada annetuste, vabatahtliku töö ja tugeva kogukonnavaimu abil.

Kultuuriküljel viib leht Põlvasse Intsikurmu laululavale, kus toimus 15. korda lõõtspillipidu Harmoonika. Juubelipeol said kokku tuntud lõõtspillimängijad, rahvamuusikud, lauljad ja eri põlvkondade publik. Lugu annab edasi sündmuse meeleolu, traditsioonilise lõõtsamuusika elujõu ning ka julguse tuua vanade lugude kõrvale uusi ja ootamatuid lahendusi. Tähelepanu saavad nii senised lõõtsakuningad, Põlva lõõtsapealinna uus aukodanik kui ka mahukas värske raamat, mis talletab Eesti lõõtspillikultuuri rohkem kui sajandi pikkuse loo.

Spordis on põhjust rõõmustada nii rallisõpradel kui ka jõuspordihuvilistel. Rally Estonia kokkuvõttes on tähelepanu all Sami Pajari esimene MM-etapivõit ning Robert Virvese ja võrumaalasest kaardilugeja Jakko Viilo teine järjestikune WRC2 klassi esikoht kodusel rallil. Võru raskejõustikuklubi Strongman sportlased tõid samal ajal Saksamaalt koju kõrgeid kohti, kinnitades, et kohaliku klubi tegijad suudavad edukalt võistelda ka rahvusvahelisel areenil.

Lühemates uudistes räägitakse NATO lennukite õppelendudest Eesti õhuruumis, puhkuse katkestamisest haigestumise korral, ukrainlaste ettevõtluse taastamise toetamisest, metsade pesitsusrahu kontrollidest ning aasta ilmasündmuse valimisest. Samuti leiab lehest siseminister Igor Taro selgituse, miks vajab Eesti tulevikus vähemalt viit päästekopterit ja kuidas on lennuvõime seotud nii kadunud inimeste otsimise, meditsiinilendude, merepääste kui ka julgeolekuülesannetega.

Lisaks saab lugeda Pariisis avatud Balti keti mälestustahvlist, viimaste päevade pääste- ja liiklusjuhtumitest ning muudest Eestit ja Võrumaad puudutavatest uudistest. Lehenumbri lõpetavad tavapärased kuulutused, teenusepakkujad ja suvised sündmusteated, kust leiab nii praktilist abi igapäevaste tööde tegemiseks kui ka ideid, kuhu lähiajal kontserdile või meelt lahutama minna.

21. juuli Võrumaa Teataja on sisukas läbilõige sellest, mis meie ümber praegu kõige rohkem kõneainet pakub. Ühes lehenumbris saavad kokku julgeolek ja haridus, kogukonnaalgatused ja inimeste elutöö, kodukoha ilu, pärimuskultuur, praktilised nõuanded ning võrumaalaste tugevad sporditulemused. See on leht, mida tasub lugeda algusest lõpuni, sest suuremate pealkirjade kõrval leidub siin palju väiksemaid lugusid, mis aitavad paremini mõista nii oma kodukanti kui ka inimesi, kes seda iga päev kujundavad.