Reede, 28. august 2026 Võrumaa Teataja

Esikülje loos läheme Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonda, kus võeti kokku järjekordne laste ja noorte raamatusuvi. Lasteosakonna juhataja Kristi Soll räägib tänavustest lugemisnumbritest ning erilise tähelepanu saab kümneaastane Vanessa Mihhailova, kes luges kolme suvekuuga läbi 62 raamatut. Vanessa räägib ka ise, miks eelistab ta mõnikord raamatuid filmidele ning millised lood talle kõige rohkem meeldivad. Tänavuse raamatusuve keskmes oli ka maailmakuulus illustraator Ilon Wikland, kelle elust ja loomingust rääkis lastele Haapsalu lasteraamatukogu kauaaegne töötaja Krista Kumberg.

Hoopis teistsuguse loo leiab Sarust. Eesti pikima ridaküla inimesed said taasiseseisvumispäeval esimest korda heisata oma küla lipu. Saru külavanem Kadi Mõttus räägib, kuidas lipu idee sündis ja kuidas kogukond selle teoks tegi. Lipukavandi autoriks osutus Sarus sündinud ja kasvanud Keitin Haak, kes lähtus kujundamisel oma lapsepõlvemälestustest ja kodukandi maastikust. Tema lugu ei ole lihtsalt sellest, kuidas üks lipp valmis sai, vaid sellest, kuidas ühe inimese isiklikud mälestused muutusid terve küla sümboliks.

Lehes jätkub ka põhjalik lugu Kreutzwaldi 2 ajaloolise kortermaja renoveerimisest. Tegemist ei olnud tavapärase fassaadivärvimise või akende vahetamisega, vaid tööga, mille puhul tuli omavahel sobitada energiatõhusus, muinsuskaitse, ajaloolise maja iseloom ja elanike vajadused. Sõna saavad projekteerija Karmo Tõra, EhESTi juhid Andrus Lang ja Jüri Org ning professor Targo Kalamees. Jüri Org läheb oma hinnangus koguni nii kaugele, et nimetab Kreutzwaldi 2 maja Eesti ilusaimaks. Majaga seob pikk isiklik ajalugu ka Leida Pormeistrit, kes on seal elanud juba 65 aastat.

Ajalugu saab seekordses numbris veel ühe väga elava kuju. Lydia Koidula külaskäik Võrru viiakse lugejani 158 aastat hiljem toimunud ajarännaku kaudu. Kreutzwaldi muuseumis mängiti läbi Koidula ja Kreutzwaldi keeruliseks ning omal ajal kõmuliseks kujunenud kohtumine. Ajarännaku idee autor on Pille Rohtla, Koidulat kehastas Kaili Viidas ja Kreutzwaldi Elmar Trink. Kaasa lõid veel Katrin Tomberg, Meelis Maran, Kristi Soll, Virve Ots, Kärt-Getter Rest, Maara Parhomenko, Raili Leesalu, Helena Linnamäe ja teised. Leht avab ka tausta, kuidas Lydia Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetus algas ning miks kujunes Koidula külaskäik Võrru hoopis pingelisemaks, kui võiks esmapilgul arvata.

Samas ajaloolises võtmes pöörab Rein Suija pilgu ka Võru haigla lähenevale 200. aastapäevale ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tööle Võru linnaarstina. Kreutzwaldi teatakse eelkõige kirjaniku ja rahvusliku ärkamisaja suurkujuna, kuid tema arstikarjäär Võrus moodustab samuti märkimisväärse osa nii linna kui ka haigla ajaloost.

Spordist leiab seekordsest lehest samuti mitu tugevat kohalikku lugu. Väimela staadionil toimus 27. korda Püssä Cup, kus pärast mitut aastat jäi võidukarikas taas Võrumaale. Võru invaspordiklubi Ummamuudu võistkonda kuulusid Väino Marjak, Peeter Zirk ja Inge Eit. Võistluse kohtunikutööd juhtisid Ilmar Kesselmann ja Heleri Lakur. Võistlus tõi kokku Eesti invaspordiklubid ja külalised Daugavpilsist ning korraldajad märgivad rõõmuga, et järjest rohkem osaleb ka noori.

Võru linnas oli aga hoopis teistsugune spordipidu – kümnendat sünnipäeva tähistanud Ummamuudu Liina Üüjuusk & -käumine, mis tõi tänavatele üle 800 jooksja ja kõndija. Stardis olid nii mudilased, koolilapsed kui ka täiskasvanud ning kogu ettevõtmine oli osa Võru linna sünnipäevapidustustest. See on üks neist lugudest, kus tulemuste kõrval on tähtis ka atmosfäär, inimesed ja see, kuidas terve linn üheks õhtuks kaasa elama hakkab.

Teatrirahval on põhjust vaadata Sulbi külateatri poole. Kuhjavere festivalilt tuli trupp koju kolme preemiaga ning nende lavastus „Ajasild” pälvis muu hulgas Priit Toobali tähelepanu. Lavastuse autor ja lavastaja on Airika Saamo, osades mängivad Agu Soon, Randel Konnula, Aili Kase, Triin Soon, Kadri Kirschenberg ja Kätlin Männik. Teatrirahvast toetas ka osa Võru valla puhkpilliorkestrist Kungla.

Kooliaasta lähenemine toob lehte ka tuttava küsimuse: kas sügis algab inimeste jaoks kalendri järgi või hoopis 1. septembril? Kadi Annom küsis seda Võrumaa inimestelt. Vastajate seas on pedagoog Kadri, Vaimupuu toimetaja Kerttu Rakke, lasteaiaõpetaja Maarja ja 9. klassi minev Meleena. Mõni ootab rutiini tagasi, mõni tahaks suvest veel viimast võtta ning mõne jaoks tähendab 1. september muutust terve pere elukorralduses.

Rubriik „Nädal valdades” viib lugeja Rõuge, Haanja, Misso ja Mõniste tegemiste juurde. Rõuge uus spordispetsialist Timo Kuus korraldas koos treener Urmas Taliga algajatele tennisetreeninguid, Rõuge kirikus esines Alen Veziko, Vaskna järve ääres toimus Haanja elamustriatlon ning Mõnistes tähistati Eesti Kodu memoriaali ja metsavendade mälestussambaga seotud tähtpäevi. Nii saab ühest lehest korraga ülevaate suurematest lugudest ja neist väiksematest sündmustest, mis kujundavad kohalikku elu nädalast nädalasse.

Lehes on ka karmimaid sündmusi. Näiteks päästjad, kiirabi ja politsei pidid Rõuge vallas Hallimäe külas appi minema mehele, kes jäi järelveetava kopa alla jalgupidi kinni. Võrus Jüri tänaval renoveeritava riigimaja juures puhkes ehitustööde käigus põleng ning Leesika tänaval sattusid lapsed ootamatusse olukorda, kui majja puges nastik. Need lood on lühikesed, kuid annavad üsna hea pildi sellest, milliste väljakutsetega päästjad Võrumaal igapäevaselt kokku puutuvad.

Arvamusküljel käsitletakse seekord teemat, mis puudutab Siim Kallase surma järel tekkinud avalikku arutelu. Küsimus ei ole ainult ühes inimeses, vaid laiemalt selles, kas sotsiaalmeedia ajastul on surnud inimesel veel õigus rahule ning kus võiks asuda piir kriitika, avaliku mälu ja elementaarse austuse vahel.

Ajaloohuvilisel tasub peatuda ka vanade Võru Teatajate juures. Kümne aasta tagustes uudistes tuletatakse meelde, kuidas üle 300 lapse alustas Võrumaal kooliteed, milliseid ranitsatoetusi valdades maksti ja miks oli Misso A&O omal ajal eriline koht sularaha saamiseks. Toonastes lugudes figureerivad teiste seas Tiina Tali, Toomas Paur ja Anti Allas.

Veel suurema ajahüppe teeb rubriik „Võru 100 aastat tagasi“. 1926. aasta lehtedest tulevad vastu Vastseliina sissemurdmiskatse, peod, 75 pudelit viina, kahtlane raamatupidamiskursuse korraldaja ning Kreutzwaldi ausamba avamise ettevalmistused. Sajanditagust teksti lugedes tekib üsna kiiresti tunne, et inimeste mured, pahandused ja uudishimu ei ole saja aastaga sugugi nii palju muutunud, kui vahel arvata võiks.

Lisaks mahub 28. augusti lehte kultuuri- ja sündmuste kalender, kus leiab näiteks Doris Kareva kohtumise Võrumaa keskraamatukogus, Võrumaa muuseumi näitused kuraatorite Kadri Asmeri, Taago Tubina ja Ilja Judeikini eestvedamisel ning Anu Põldsami loengu. Samuti on olemas kino- ja telekava, tööpakkumised, kuulutused ning nädalalõpu horoskoop.

Kõike siin meelega lõpuni ära ei räägi. Vanessa Mihhailova 62 loetud raamatu, Keitin Haagi Saru lipu, Targo Kalamehe ja Karmo Tõra renoveerimisloo, Lydia Koidula Võru-külaskäigu, Ummamuudu võidumeeskonna ning paljude teiste inimeste lood on lehes endas märksa pikemalt.

28. augusti Võrumaa Teataja on number, kus saab ühe korraga kätte nii tänase Võrumaa kui ka selle, kuidas siinne elu on kujunenud läbi inimeste ja aastakümnete. Täispikad lood, fotod ja kogu 16-leheküljeline leht on loetavad digilehes.