Teisipäev, 8. september 2026 Võrumaa Teataja

Teisipäevane, 8. septembri Võrumaa Teataja on seekord sisult väga eriilmeline. Lehes on küsimusi, mis puudutavad otseselt meie turvalisust ja igapäevast toimetulekut, aga ka kohalikke inimesi, loodust, koolielu, kultuuri ning teemasid, millest ühe pealkirja põhjal veel tervikpilti ei saa.

Üks lehe keskseid lugusid puudutab Lõuna-Eesti kiirabi valmisolekut. Septembri alguses muutunud töökorraldus on tekitanud küsimuse, kas kiirabile võib hakata lisanduma ülesandeid ajal, mil samal ajal räägitakse piirkonna öise kiirabiressursi vähendamisest. Lõuna-Eesti haigla kiirabiosakonna juht Kevin Lumi selgitab, miks pole küsimus lihtsalt selles, kes ühe või teise väljakutse vastu võtab, vaid selles, mis juhtub hetkel, kui mitu abivajajat vajavad abi korraga. Milliseks võib kujuneda olukord Võrus, Antslas ja naabermaakondades ning miks on ühe brigaadi asukoht vahel palju olulisem, kui esmapilgul tundub?

Piirilt tuleb samuti tavapärasest tõsisem uudis. Luhamaa piiripunkt tuli nädalavahetusel ajutiselt sulgeda, sest olukord Venemaa ja Eesti piiril ei lahenenud tavapärasel viisil. Mis sundis politsei- ja piirivalveametit piiripunkti sulgema, kes öö piiriväravate taga veetsid ning miks on sarnaseid juhtumeid viimasel ajal rohkem ette tulnud, sellest saab lugeda värskest lehest.

Võru linnas on aga tähelepanu all Koreli oja ääres asuv noorte aktiivsusala, kus kellegi tegevuse järel on kahjustus muutunud juba sedavõrd suureks, et linn peab hakkama seda parandama. See pole lihtsalt lugu ühest august pinnakattes, vaid ka küsimus sellest, kui kaua suudame hoida korras kohti, mis on rajatud kõigile kasutamiseks.

Samalt uudisteküljelt leiab ka hoopis teistsuguse juhtumi: Mooste lasteaia magamistoast leiti madu. Esialgne kartus ja see, millega päästjatel tegelikult tegemist oli, ei olnud päris üks ja sama asi.

Avalehelt viib lugu seekord Kubja metsa, kus üks tavapärane metsaskäik tõi päevavalgele tähelepanuväärse seene. Leidja tundis, et tegemist pole päris tavalise metsaseenega, ning võttis ühendust asjatundjaga. Miks see leid tähtsaks osutus, mida räägib see meie vanadest männikutest ning miks soovitakse sellised leiud teadlaste jaoks täpselt talletada?

Lehes on põhjalik persoonilugu ka Sirje Parvest, kelle selja taha jäi 53 aastat õpetajatööd. Pool sajandit sellest möödus Võru Kesklinna koolis. Tema meenutuste kaudu avaneb koolielu ajast, mil nii õpetaja roll, õpilaste vastutus kui ka kooli igapäev olid tänasega võrreldes hoopis teistsugused. Juttu tuleb tema enda kooliteest, esimestest õpetaja-aastatest, rahvusvahelisest koostööst ja sellestki, mida ta tänapäeva koolielu juures mõista ei suuda. See on üks neist lugudest, mida tasub lugeda algusest lõpuni, sest ühe inimese tööelu kaudu avaneb tegelikult rohkem kui poole sajandi pikkune muutus Eesti koolis.

Kesklinna koolist on samas numbris veel teinegi uudis. Kool kuulub nüüd nende väheste hulka, kes on pälvinud Liikuma Kutsuva Kooli vapikooli tunnustuse. Mida see kooli jaoks tähendab ning mida on selle tunnustuse saamiseks aastate jooksul tehtud, saab lugeda lehest.

Raha ja kohalike investeeringute poolelt kirjutame sellest, et Võru jäätmekeskus saab üle 400 000 euro toetust. Raha ei lähe lihtsalt ühe uue hoone püstitamiseks – plaanis on mitu muudatust, mis peaksid muutma jäätmete kogumist ja käitlemist tõhusamaks. Mis täpselt juurde tuleb ja millist probleemi soovitakse uue tehnikaga lahendada, selgub lehes.

Tunnustuste rubriigis on seekord samuti mitu Võrumaaga seotud nime. Naiskodukaitse Võrumaa ringkonna liige Ludmilla Kordemets pälvis Liiliaristi 3. klassi teenetemedali, mis on organisatsiooni üks kõrgemaid tunnustusi. Tema tegevuse ulatusest annab hea ettekujutuse juba see, kui paljude inimeste toitlustamist on tulnud riigikaitselaagrites korraldada – kuid tema panus ei piirdu kaugeltki sellega.

Samuti on tänavuste Vabaduse Tammepärja aumärgi saajate seas mitu Võrumaaga seotud inimest. Ühe loo taga on aastakümnete pikkune ajaloomälu hoidmine, teise taga Siberi mälestuste kandmine ning veel ühe erakordse loo keskmes on aastaid tagasi Võrumaalt leitud tundmatu Vabadussõja sõdur. Kuidas jõuti tema isiku tuvastamiseni ning milline roll oli selles tänavu tunnustatud uurijatel?

Kultuuriküljel kohtume Doris Karevaga, kes külastas Võrumaa keskraamatukogu. Kareva räägib sellest, kuidas temast sai juba lapsena suur raamatukogus käija, kust võis tulla esimene tõuge kirjutamiseks ning miks looming ei sünni tema jaoks käsu peale. Jutus jõutakse lapsepõlvest tõlkimise, aastaaegade ja inspiratsioonini ning mõne mälestuse puhul võib üsna hästi mõista, kust Kareva eriline kujundimaailm alguse sai.

Rahakotti puudutab aga elektrihinna lugu. Augustis muutus Eesti börsielekter juuliga võrreldes märgatavalt kallimaks, kuigi samal ajal toodeti Baltikumis rekordiliselt palju päikese- ja tuuleenergiat. Kuidas saavad need kaks asja korraga juhtuda? Ning veel olulisem – miks nähakse talve poole liikudes hinnatõusu riski suuremana kui aasta tagasi?

Liiklemise poolelt näitavad värsked numbrid, et rongiga sõitmine kogub jätkuvalt populaarsust. Augustis tehti Elroni rongidega üle 640 000 sõidu ning üks suuremaid kasvunumbreid tuli just lõunasuunalt. Mis on reisijate arvu kasvu taga ja kui palju on rongikasutus aastaga muutunud?

Ilmateema annab seekord põhjust Võrul eraldi peatuda. Keskkonnaagentuuri suve kokkuvõttest selgub, et kogu Eesti selle suve ainus kuumalaine registreeriti Võrus. Samal ajal kujunes suvi tervikuna sajusemaks ja päikesevaesemaks, kui paljud ehk tagantjärele mäletavad. Kui soe, märg ja päikeseline suvi tegelikult oli, näitavad värsked mõõtmised.

Kooliaasta algas Haanjas hoopis teistmoodi kui lihtsalt klassiruumi istumisega. Rõuge põhikooli Haanja õppehoone koolipere võttis ette ligi kümnekilomeetrise ühise matka. Raja läbimise juures ei pruukinud aga kõige nooremad olla sugugi need, kellel esimesena jõud rauges.

Eesti kultuurielu kohta leiab lehest veel värsked numbrid kunstinäituste külastamise kohta. Kunstinäituste külastajate arv kasvas aastaga üle kolmandiku, kuid kus käidi kõige rohkem ja kui palju näitusi Eestis tegelikult aasta jooksul korraldatakse, selgub ülevaatest.

Viimaste päevade vihm tõi aga tagasi palju tõsisema küsimuse. Vesi tõusis kõrgele ka Võrumaal ning mõnes kohas jõudis olukord ohtlikult lähedale teedele, hoonetele ja rajatistele. Vana-Roosa paisjärvel tuli tegutseda kiiresti, Võru linnas kogunes vett kohtadesse, kus seda tavaliselt sellisel hulgal ei näe, ning Koreli oja ümbruses muutus vaatepilt kohalike jaoks harjumatuks. Kui Pärnus sündis samal ajal uus vihmarekord, siis ka Võrumaa kogemus näitas, kui kiiresti võib tugevast sajust saada päris üleujutusprobleem.

Ja siis kütusehind. Diisli liitri hind kerkis taas üle kahe euro ning hinnad võivad tanklates muutuda isegi mitu korda ühe päeva jooksul. Kas peamine süüdlane on maailmaturg, sõda ja Hormuzi piirkonnas toimuv või mõjutab Eesti autojuhi makstavat hinda hoopis midagi palju lähemat? Kütusemüüjad räägivad hinnasõjast, mille mõju võib olla üllatavalt suur.

Võrumaa kultuurielust kirjutame veel Paradiisiaias toimunud tänuõhtust, kus said kokku kollektiivijuhid, kultuurikorraldajad ja omavalitsuste esindajad. Ühe hooaja lõppu vaadates tuleb eriti hästi välja, kui palju inimesi on tegelikult vaja selleks, et meie laulu-, tantsu- ja pillikultuur edasi kestaks. Tänavusel Võru maakonna laulu- ja tantsupeol osales ligi 1800 inimest, aga peo taga olev töö algab palju varem kui päeval, mil publik kohale jõuab.

Arvamusküljel küsitakse seekord ka midagi sootuks lihtsamat, kuid tuttavat paljudele meist: kas kogu aeg peab üldse midagi tegema? Ajastul, kus iga vaba minut kipub täituma uue ülesande, teate või telefonivaatamisega, vaadatakse otsa sellele, miks isegi puhkusest on saanud justkui uus kohustus.

Samal arvamusküljel saab lugeda ka poliitilist seisukohta, milles kutsutakse üles erakorralistele riigikogu valimistele. Selle kõrval on lugejakiri ühest vanast bussist, mis viis kirjutaja aastakümnete taha ning mille elukäik osutus palju pikemaks ja värvikamaks, kui ühe sõiduki puhul võiks arvata.