Võru Valla Teataja september 2026

Esiküljel viiakse lugeja Lasva järve kaldale, kus 22. korda toimunud Lasva järvemuusika tõi kokku suure hulga rahvast. Black Velvet pani publiku lava ees tantsima, järvel säras laseršõu „Kuldne kuma“ ning samal õhtul tunnustati Võru valla kauneid kodusid. Lisaks saab lehest teada, kuidas algas uus kooliaasta – Võru valla koolides õpib tänavu 1015 noort ning esimest korda astus kooliteele 82 esimese klassi õpilast.

Üks numbri olulisemaid teemasid puudutab erateid ja nende avalikku kasutamist. Põhjalikus juhtkirjas selgitatakse, miks võib vald soovida seada eramaal kulgevale teele sundvalduse isegi juhul, kui maaomanik on seni lubanud teed kasutada. Juttu tuleb sellest, kuidas tagada inimestele püsiv juurdepääs kodudele, mida tähendab sundvaldus maaomanikule ning millistel juhtudel saab vald seda üldse rakendada. See on teema, mis puudutab otseselt paljusid hajaasustuses elavaid inimesi.

Praktilist lugemist pakub ka põhjalik ülevaade Võru valla kalmistutest – mida teha lähedase surma korral, kelle poole pöörduda matuse korraldamisel, miks tasub kontrollida kalmisturegistris oma lähedaste andmeid ning milliseid korrastustöid on lähiaastatel plaanis teha. Vallal on kavas parandada kalmistute sissepääse, hooneid, parklaid, jäätmekäitlust, teid ja tähistust ning ettevalmistamisel on uus kalmistute kasutamise eeskiri.

Lehes antakse põhjalik ülevaade ka vallavolikogu ja vallavalitsuse augustikuu otsustest. Muu hulgas saab lugeda Võru valla arengukava 2035 ja eelarvestrateegia menetlemisest, Parksepa tuletõrjevee mahutist, Nursipalu hüvitise kasutamisest, Vastseliina Gümnaasiumi järelevalvest, ehitus- ja kasutuslubadest, hajaasustuse programmist ning mitmetest teede, kinnistute ja taristuga seotud otsustest.

Kogukonnalugusid on selles numbris palju. Kapera kodukandipäeval tähistati Kapera Kandi Ühingu 20. aastapäeva ja meenutati vana koolimaja pikka ajalugu. Tagakülas tõi Kungla seltsimaja 90. juubel kokku ligi 250 esinejat ja külalist ning päev lõppes suure suvesimmaniga. Orava ja Lasva ning Tsolgo ja Kääpa raamatukogude lugejad käisid õppereisidel Põltsamaal, Jõgevamaal ja Palamusel. Sulbis avati aga kohaliku kogukonna jaoks olulise Reet Kääri mälestuseks graniidist mälestuspink.

Rõõmustavaid kultuuriuudiseid tuleb Sulbist veelgi – Sulbi külateater naasis Kuhjavere külateatrite festivalilt koguni kolme preemiaga. Tunnustust pälvis etendus „Ajasild“, mis jutustab eri aegade ja põlvkondade lugusid Tamme talu vana piimapuki kaudu.

Vastseliinas algab sügisel uus vestlusringide sari „Elujutud teelistega“, kuhu tuuakse kord kuus põnevaid külalisi ning räägitakse elulistel, vaimsetel ja kultuuriloolistel teemadel. Esimene kohtumine toimub 27. septembril ning külaliseks on vaimulik Jüri Vallsalu. Osalemine on tasuta ja sari on eelkõige suunatud 55+ vanuses elanikele.

Liikumisest ja tervisest huvitatud leiavad samuti palju lugemist. Üha populaarsemaks on muutunud Võru valla algatus „Liigu ja lobise“, millega on liitunud juba Sõmerpalu, Navi, Vastseliina, Kirikumäe, Orava, Lasva ja Osula. Mõte on lihtne – ei võistelda ega mõõdeta tulemusi, vaid saadakse kokku, liigutakse rahulikus tempos ja veedetakse koos mõnusalt aega.

Spordikülgedel jagub tulemusi ja põnevaid lugusid rohkelt. Väimela staadionil toimunud 27. Püssä Cupil tuli boccia võit üle mitme aasta taas Võrru. Vastseliinas peeti suure osalejate arvuga 3x3 korvpalliturniir ning Parksepa Spordiklubi vaatab tagasi tegusale korvpallisuvele. Parksepa kasvandik Romek Niilo jõudis Eesti U16 koondisega Euroopa B-divisjoni pronksile ja Eesti teenis koha A-divisjoni. Võru valla 40+ naiskond võitis Eesti Spordiveteranide Liidu mängudel võrkpallis hõbemedali.

Eraldi tasub lugeda Vastseliina Hokiklubi noorte tegemistest. Kohalikust trennist alustanud Franka ja Emili Gelencser jätkavad hokiteed Ungaris Veszprémis ning Tanel Tuvike siirdub pärast Eesti U16 koondise laagrit HC Pantritesse. Samal ajal jätkuvad Vastseliinas hoki-, kiiruisutamise ja iluuisutamise treeningud ning kavandatakse koostööd Lõuna-Eesti uisukooliga.

Noorte ettevõtlikkusest räägib Tagakülas toimunud loovlaager, kus 16 noort arendasid muusika-, näitlemis- ja esinemisoskusi ning panid üheskoos kokku kodukandipäeval ette kantud programmi.

Kultuurihuvilised saavad lehes tagasi vaadata ka Kütioru erilisele kontserdiõhtule. Küti Mäeveskis toimunud „Vete pääl“ kontserdil panid Kütioru helisema Koit Toome ja Maarja-Liis Ilus. Kontsert ühendas muusika, vana veskikoha ajaloo, looduse ja kohaliku pärandi ning meelitas kohale külalisi nii lähedalt kui kaugemalt.

Vastseliina Piiskopilinnuse Tulede öö tõi ajalooliste müüride vahele ansambli SADU ning kohaliku noortebändi Krõps. Kontsert osutus nii populaarseks, et piletid müüdi välja juba rohkem kui nädal enne sündmust.

Septembrikuu numbri üks mahukamaid ajaloolisi lugusid on pühendatud Helju Müürsepa 100. sünniaastapäevale. 59 aastat Vastseliina tantsurühmi juhendanud Helju Müürsepp jättis piirkonda erakordse kultuuripärandi. Lehes meenutatakse tema tööd rahvatantsu, spordi ja raamatukogunduse edendajana, tema legendaarset täpsust ja töötahet ning tantsuetendust „28 kg mälestusi“, mille nimi sündis üheksa käsitsi koostatud kroonika kogukaalust.

Palju on selles numbris ka päriselt nähtavaid muutusi Võru valla elukeskkonnas. Valminud on kaks kauaoodatud kergliiklusteed: 4,5 kilomeetri pikkune ühendus Kääpa ja Võru vahel ning 1,9 kilomeetri pikkune Võlsi–Võru lõik. Mõlemad parandavad oluliselt jalakäijate ja ratturite turvalisust ning seovad Võru lähiümbruse senisest terviklikumaks võrgustikuks.

Suured muutused on tehtud ka Väimela Tervisekeskuses, kus ligipääsetavuse parandamiseks paigaldati muu hulgas trepi- ja basseinitõstukid, kohandati uksi ja saunalavasid ning uuendati parkla ja hoone ümbrus. Parksepa staadion sai aga uue tartaankattega jooksuraja, murukattega jalgpalliväljaku ning võimalused mitmete kergejõustikualade harrastamiseks.

Ajaloorubriigis „Vana pilt jutustab“ minnakse seekord tagasi kuulsa Kriisade orelimeistrite juurde. Vastseliina kiriku 115-aastase oreli lugu avab, kuidas vennad Tannil, Juhan ja Jakob Kriisa valmistasid oma esimese suure kiriku kontsertoreli ning kuidas sellest algas meistrite edulugu, mille jooksul valmis enne Teist maailmasõda veel 20 kirikuorelit.

Aigar Nagel