Reede, 25. september 2026 Võrumaa Teataja

Reedene Võrumaa Teataja on ilmunud ning seekordses 16-leheküljelises lehes jagub lugemist Võrust, Võru vallast, Rõugest, Setomaalt ja mujalt Lõuna-Eestist. Fookuses on õpetajate streik ja selle tegelikud põhjused, Võru ümbruse uued kergliiklusteed, kogukondade tegemised, koolielu, sport, ajalugu ning inimesed, kelle töö ja ettevõtmised meie kandi elu kujundavad.

Üks lehe keskseid teemasid viib Osula põhikooli õpetajate tuppa, kus üleriigilise hoiatusstreigi ajal ei räägita sugugi ainult palgast. Õpetajad avavad ka seda osa oma tööst, mida õpilased ja lapsevanemad alati ei näe – ettevalmistus, tööde parandamine, järjest kasvav vastutus ning küsimus, kui suur õpetaja tegelik töökoormus üldse on. Osula õpetajad räägivad väga otse sellest, mis neid praeguses haridussüsteemis häirib, mis neid ametis hoiab ja miks osa neist on valmis ka pikema streigi korral kaasa minema. Samal ajal saab teada, kuidas möödus streigihommik koolis ning mis juhtus lastega ajal, mil õpetajad töö katkestasid.

Õpetajate teema jätkub ka Rõuge põhikoolis, kus vaatame streiki inimese pilgu läbi, kes on õpetaja olnud juba aastakümneid. Lisaks küsis Võrumaa Teataja inimestelt tänaval, kuidas nemad õpetajate streiki suhtuvad ja kas tööseisak nende endi elu kuidagi puudutas. Vastused on erinevad ning annavad päris hea läbilõike sellest, kuidas õpetajate töökoormust ja palgavaidlust väljaspool koolimaja nähakse.

Sama teemat vaatame lehes ka teise nurga alt. Arvamusküljel küsime, miks kuuleme palganõudmistest kõige sagedamini just õpetajate puhul ja mis juhtuks siis, kui oma töö jätaksid protestiks pooleli päästjad, politseinikud, kiirabitöötajad või teised inimesed, kelle puudumist märkaks ühiskond võib-olla juba esimeste minutite jooksul. Küsimus ei ole selles, kas õpetaja töö on tähtis, vaid selles, kuidas hinnata väga erinevate ametite vastutust ja võimalusi oma nõudmisi kuuldavaks teha.

Suure kohaliku loona on lehes ka kaks uut Võru ümbruse kergliiklusteed. Kääpa poole valmis 4,5 kilomeetri pikkune ühendus ja Võlsi suunal 1,9-kilomeetrine teelõik. Nende avamine ei piirdunud tavapärase lindilõikamisega – linna ja valla esindajad pandi enne hoopis omamoodi liikumisvõistlusel proovile. Loost saab teada, miks just need teelõigud olid kohalikele olulised, kui kaua nende rajamiseni jõudmine aega võttis ning milline roll oli koostööl, maaomanikel ja aastate eest tehtud otsustel.

Võru linnast jõuab lehte ka hoopis teistsugune sündmus. Vabaduse tänaval asuvast kohvikust rööviti õhtul sularaha, kuid kahtlustatava vabadus jäi väga lühikeseks. Politsei tegutses kiiresti ning mõne minuti pärast oli 33aastane mees juba kinni peetud. Kuidas sündmused arenesid ja mis sai röövitud rahast, saab lugeda värskest lehest.

Positiivsema poole pealt viib leht Võru staadionile, kuhu kogunes ligi 200 koolinoort heategevuslikule teatejooksule. Ilm noori ei hellitanud ja vihma tuli, kuid rajale mindi sellest hoolimata. Selle jooksu puhul ei ole kõige olulisem siiski võitja väljaselgitamine. Üle Eesti osales tuhandeid lapsi ning jooksuga toetatakse neid, kelle jaoks liikumine ei ole iseenesestmõistetav. Võru jooksjate päevast, selle eesmärgist ja sellest, mille jaoks tänavu annetusi kogutakse, saab pikemalt lugeda lehest.

Setomaalt tuleb üks väga tugev näide sellest, mida suudab kokkuhoidev kogukond. Värskasse rajatava välijõusaali jaoks koguti kokku peaaegu 36 000 eurot. Raha ei tulnud ühest suurest allikast, vaid ühise eesmärgi taha tulid nii vald, ettevõtted kui ka kohalikud inimesed. Lugu sai alguse ühest üle-eestilisest kogukonnakampaaniast, kuid Värskas ei jäädud pärast selle lõppu käed rüpes ootama. Kuidas vajalik summa kokku saadi ja kelle panus selle taga on, tasub lehest järele vaadata.

Ka Mikitamäe koolis vaadati maailmakoristuspäeval prügile veidi teise pilguga. Selle asemel, et lihtsalt kooliümbrusest jäätmeid kokku korjata, hakati mõtlema, kuidas seda, mida tavaliselt aiaprahiks peetakse, hoopis kasulikult kasutada. Oksad ja lehed said uue ülesande ning osa materjalist jäeti hoopis laste käsutusse. Väike lugu, aga hea näide sellest, kuidas keskkonnateemat saab õpetada ilma pika loenguta.

Võru lasteaias Päkapikk on aga tekkinud koht, mille nimi võib esmapilgul üsna kummaliselt kõlada – kolahoov. Tegemist pole tavapärase mänguväljakuga, kus igal atraktsioonil on ette määratud kasutusviis. Seal võivad lauajupid, torud, kastid ja muud lihtsad materjalid muutuda laste käes milleks tahes. Lehes räägime, kust selline mõte tuli, kes selle teoks tegid ja miks võib just selline vaba mäng lapse arengule rohkem anda kui mõni valmis mänguasi.

Tähelepanu saab ka üks Võru kõige tuntumaid ajaloolisi hooneid. Katariina kiriku tornis on viimastel nädalatel tehtud korralik puhastus ja korrastustöö. Aastatega oli sinna kogunenud sedavõrd palju prahti ja tuvide väljaheiteid, et mõnes kohas ulatus kiht kümnete sentimeetriteni. Suurema töö tegemisel tulid appi nii ettevõtjad, linnavalitsuse inimesed kui ka kogudus. See on üks neist lugudest, mille puhul saab aru, kui palju märkamatut tööd nõuab ühe vana ja väärika hoone säilitamine.

Spordis viib leht lugeja mitmesse Võrumaa paika. Värska järve ümber jooksma ja kõndima tuli üle 400 inimese, hoolimata ilmast, mida võiks üsna vabalt nimetada päris korralikuks sügisilmaks. Rajale läksid nii tõsisemad jooksjad, kõndijad kui ka mudilased, kelle jaoks vihm ja lombid ei olnud sugugi probleem, vaid pigem päeva kõige lõbusam osa. Võitlus esikohtade pärast pakkus ka ühe päris korraliku üllatuse ning rajal võis kohata mitmeid Setomaa tuntud inimesi.

Kubijal peeti samal ajal 25. Võru Roller, mis oli esimene suurem võistlus värskendatud rullirajal. Stardis oli eri vanuses suusatajaid ning võistlusel on juba veerandsajandi pikkune ajalugu. Aastate jooksul on see toimunud nii Võru kesklinnas, Kubijal kui Haanjas ning rajale on jõudnud isegi olümpiavõitjaid ja maailmameistreid. Juubelivõistlus andis hea võimaluse vaadata, kes on enne talvehooaega heas hoos ja kuidas uus rada võistlustingimustes vastu pidas.

Lehest saab lugeda ka sellest, kuidas Transpordiamet toetab koolides jalgratturikoolitusi. Igal aastal saab Eestis jalgratta juhtimisõiguse tuhandeid lapsi, kuid kooliti ja piirkonniti suhtutakse sellesse üsna erinevalt. Mõnel pool on noorte motivatsioon väga kõrge, mõnel pool aga ei peeta juhiluba vajalikuks isegi siis, kui laps hakkab liikluses iseseisvalt sõitma. Teema puudutab otseselt ka seda, kuidas valmistatakse noori ette aina tihedamaks muutuvaks liikluseks.

Eraldi tasub sirvida rubriiki „Nädal valdades”, sest sealt leiab väga palju väiksemaid lugusid ja sündmusi, mis suurematesse uudistesse alati ei mahu. Rõuge vallas on juttu muu hulgas müüki pandud endisest koolimajast, tunnustatud vabatahtlikust päästjast, maal elamise päevast, terviseprojektist, kultuurist ja kohalikest ettevõtmistest. Setomaal räägitakse teeneka päästja tunnustamisest, kultuurikeskuse uuest juhist, Bernard Kangro kirjanduspreemiast, külade tegemistest ja uuest spaast. Võru vallast leiab nii Vastseliina, Lasva kui ka teiste paikade tegemisi ning Võru linna ülevaates mahub ühe nädala sisse nii Järve kooli 30. sünnipäev, rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kursus kui ka mitmed linna arengut puudutavad otsused.

Ülevaade annab pildi ka Võrumaa tervishoiust – Lõuna-Eesti haiglas raviti nädala jooksul kümneid statsionaarseid patsiente, sünnitusosakonnas sündis viis last ning kiirabi käis enam kui sajal väljakutsel. Need on väikesed numbrid lehekülje serval, kuid nende taga on terve nädala jagu kohalike inimeste päris elu.

Ajalooarmastajale on selles numbris samuti tavapärasest rohkem lugemist. „Võru 100 aastat tagasi” viib 1926. aasta sügisesse. Vanadest lehtedest leiab tänapäeva silmadega vaadates nii uskumatuid, lõbusaid kui ka päris süngeid lugusid. Juttu on toonase kalendri muutmise mõtetest, laadamelust, Võru kultuurielust, Rõuge tegemistest ning kuritegudest ja juhtumitest, millest sada aastat tagasi ajalehes kirjutati. Juba tolleaegne Võru Teataja teadis ka väga hästi, kuidas lugejat lehte tellima meelitada.

Lisaks vaatame, millest kirjutas Võrumaa Teataja kümme aastat tagasi. 2016. aasta septembris jõudis Lõuna-Eesti haiglasse miljon eurot maksnud magnetuuringute seade, tervishoiutöötajad korraldasid hoiatusstreigi, Võrus arutati sõidueksamite tulevikku ja Eesti-Läti piiri ääres käis vilgas laadamelu. Mõni tollane mure on tänaseks kadunud, mõni kõlab aga üllatavalt tuttavalt.

Ajalugu tuleb lähemale ka Võrumaa muuseumis, kus suure huvi tõttu pikendati näitust „Sajanditagune Võru läbi Judeikinite pere loo”. Näitus räägib ajast, mil Võrus elas märksa suurem juudi kogukond ja juudi ettevõtjatel oli linna kaubanduses ning tööstuses oluline osa. Ühe perekonna loo kaudu avaneb tegelikult terve toonane Võru – majad, ärid, inimesed ja saatused, millest paljud on tänaseks linnapildist kadunud.

Ja kes tahab nädalavahetuseks midagi kergemat, leiab lehest ka uue nädalavahetuse horoskoobi kõigile 12 tähemärgile. Seekord vaadatakse seda, kus võib ees oodata ootamatu otsus, kellel tasub rahaasjades ettevaatlik olla, kelle ellu võib tagasi tulla midagi minevikust ning kelle jaoks võib üks juhuslik vestlus avada täiesti uue võimaluse.

Aigar Nagel